COVID-19 pandeemia on vallandanud kõige tõsisema majanduslanguse peaaegu sajandi jooksul ning põhjustab tohutut kahju inimeste tervisele, töökohtadele ja heaolule, vastavalt OECD viimasele majandusväljavaatele. OECD raportis öeldakse, et valitsuse toetus inimeste ja ettevõtete abistamiseks raskesti kannatada saanud sektorites peab arenema, kuid jääma märkimisväärseks.
Arvestades, et sel aastal on vaktsiini laialdane levik ja enneolematu ebakindluse tõttu vähe võimalusi, on OECD astunud ebatavalise sammu, esitades kaks sama tõenäolist stsenaariumit – ühe, milles viirus on kontrolli all, ja üks, kus teine ülemaailmne puhang tabab enne 2020.
Kui teine puhang tekib vallandada tagasipöördumist lockdowns, maailma majanduse toodang prognoositakse langema 7,6 protsenti sel aastal, enne ronida tagasi 2,8 protsenti 2021. Haripunktis oleks tööpuudus OECD riikides rohkem kui kaks korda suurem kui haiguspuhanguteeelne määr, kusjuures järgmisel aastal ei taastu ks töökohtadearv vähe.
Kui välditakse teist nakkuslainet, peaks ülemaailmne majandustegevus 2020.
Rangete ja suhteliselt pikkade sulgemiste majanduslik mõju Euroopas on eriti karm. Euroala SKP peaks langema 11,5 protsenti sel aastal, kui teine laine puhkeb, ja üle 9 protsenti, isegi kui teine tabanud on vältida, samas KUI SKP Ameerika Ühendriikides võtab tabanud 8,5 protsenti ja 7,3 protsenti võrra, ja Jaapan 7,3 protsenti ja 6 protsenti.
Tärkava turumajandusega riigid, nagu Brasiilia, Venemaa ja Lõuna-Aafrika, seisavad samal ajal silmitsi pingeliste tervishoiusüsteemidega seotud eriliste väljakutsetega, suurendades toormehindade kokkuvarisemisest tingitud raskusi ning nende majandusi langedes vastavalt 9,1%, 10% ja 8,2 protsendi võrra topeltlanguse stsenaariumi korral ning 7,4%, 8% ja 7,5% ühekordse löögi korral.
Hiina ja India GDPd on suhteliselt vähem mõjutatud, kusjuures väheneb vastavalt 3,7 protsenti ja 7,3 protsenti puhul topeltlöögi ja 2,6 protsenti ja 3,7 protsenti ühe löögi korral.
Mõlemal juhul võtab majanduse elavnemine pärast tegevuse esialgset ja kiiret taasalustamist kaua aega, et tuua toodang tagasi pandeemiaeelsele tasemele, ning kriis jätab pikaajalised armid – elatustaseme langus, kõrge tööpuudus ja nõrgad investeeringud. Töökohtade kadumine kõige enam mõjutatud sektorites, nagu turism, külalislahkus ja meelelahutus, on eriti tabanud madala kvalifikatsiooniga, noori ja mitteametlikke töötajaid.
Enne OECD ümarlaua ministrite erikohtumist, mida juhatab Hispaania valitsuse asepresident ning majandus- ja digitaalarengu minister Nadia Calviño, et arutada poliitilisi meetmeid pandeemiale, ütles OECD peasekretär Angel Gurría: "Praeguses kontekstis on ebakindlus selgelt äärmuslik, kuid selle mõju makromajanduspoliitikale ei ole sümmeetriline. Poliitikakujundajatel oli õigus mitte olla liiga aeglane, et võtta erakorralisi meetmeid, ning nad peaksid nüüd hoiduma sellest, et nad ei oleks liiga kiired neid tagasi võtma."
"Kuidas valitsused tegutsevad täna kujundab post-COVID maailma aastaid," lisas ta. "See kehtib mitte ainult riigisiseselt, kus õige poliitika võib soodustada vastupanuvõimelist, kaasavat ja jätkusuutlikku taastumist, vaid ka seda, kuidas riigid teevad koostööd, et lahendada ülemaailmseid probleeme koos. Rahvusvaheline koostöö, mis on seni neis poliitilistes meetmetes nõrk koht, võib tekitada kindlustunnet ja avaldada olulist positiivset ülekanduvat mõju."
Esitledes Väljavaadet, OECD peaökonomist Laurence Boone ütles: "Erakorraline poliitika on vaja kõndida köie suunas taastumine. Majandustegevuse taaskäivitamine, vältides samal ajal teist haiguspuhangut, nõuab paindlikku ja väledavat poliitikakujundamist." Ta ütles, et praegu hädasti kannatada saanud sektorite turvavõrke ja toetust tuleb kohandada, et aidata ettevõtetel ja töötajatel liikuda uute tegevuste juurde.
"Suuremat valitsemissektori võlga ei ole võimalik vältida, kuid võlast rahastatavad kulutused peaksid olema hästi suunatud, et toetada kõige haavatavamaid ja pakkuda investeeringuid, mis on vajalikud üleminekuks vastupidavamale ja jätkusuutlikumale majandusele," ütles ta.
"Valitsused peavad kasutama seda võimalust, et luua õiglasem majandus, muutes konkurentsi ja reguleerimise targemaks, ajakohastades makse, valitsuse kulutusi ja sotsiaalkaitset," lisas ta. "Heaolu tuleneb dialoogist ja koostööst. See kehtib riiklikul ja ülemaailmsel tasandil."
Väljavaade nõuab tugevamat rahvusvahelist koostööd, et aidata pandeemiakiiremini lõpetada, kiirendada majanduse elavnemist ning vältida tärkava turumajandusega riikide ja arengumaade järelejõudmisprotsessi kahjustamist. Samuti pooldab ta vastupidavamate tarneahelate, sealhulgas suuremate varude ja allikate suurema mitmekesistamise soodustamist nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.
